Otsus soetada omale kutsikas teenistuskoeraks sobivast tõust, võetakse tavaliselt arvestusega, et koer hakkab täitma järgmisi funktsioone: valvama maja, on truu sõber ja kaaslane, harva eesmärgiga hakata osalema üritustel. Oletame, et tõu valik teile probleeme ei valmistanud. Kerkib küsimus, kummast soost kutsikas võtta? Proovime vaadelda ja kaaluda mõlema soo häid ja halbu külgi. Esimene ja kindel isase koera tunnusmärk on tema mõõtmed- suurus. Nad on emastest suuremad ja jätavad endast mehise ja tõsise koera mulje.
Teine oluline pluss on küll delikaatne, isastel koertel puudub jooksuaeg, mis toob kaasa endaga palju ebameeldivusi koera hoidmisel eravaldustes.
Suurim miinus isasel koeral on seotud suguinstinktiga ja ilmneb juba aastaseks saades ning instiktiivne vajadus oma territooriumi kontrollida. Tema territoorium on suurem kui aed - territoorium, kus koer elab. Need ongi põhjused, mis sunnivad teda esimesel võimalusel nö jooksu panema. Nagu ka looduses elavatel hundikarjades on eraldiklass kiskjad, kus just isastel on kohustus kontrollida ja kaitsta oma teritooriumi. Selle kõigega peab tulevane peremees arvestama. Koerte käitumist juhivad instinktid ja tingimatud refleksid ning ümbritsevad tingimused. Suurema osa oma institktidest on nad pärinud oma eelkäijatelt metsikutelt koertelt, kuid siiani avalduvad need vaatamata sellele, et koerad on ammu kodustatud. See kõik segab omanikku koera kodus pidamisel ja täieliku distsipliini saavutamisel. Mida kindlameelsem ja julgem on koer, seda tõenäolisem on, et tal on suurem soov tutvuda ümbritseva maailmaga ja leida omale nö pruut. Koera pidamise ja kasvatamise juures mängib rolli ka omaniku füüsiline jõud. Kui haprale naisterahvale panna kõik need kohustused, siis suure ja tugeva isase koeraga jääb tal jõust puudu.
On veel üks probleem. See väljandub agressiivsuses teiste pereliikmete suhtes, kus koer elab. Selline käitumine on omane just isastele koertele, selle algmed on peidus instinktides, mis on seotud peres liidripositsiooni saavutamisega. See probleem on seotud rohkem inimestega, kes ei oska selliste koertega õieti käituda: tehtud vead kasvatuses või ebasobivad elamistingimused. Tulevikus käsitleme seda teemat pikemalt koos soovitustega.
Peamine väärikus naissugupoole esindajatel on seotud vastastikuste lähedaste suhetega peremehega, mis on emastele koertele esmatähtis. Välja arvatud muidugi jooksuaeg, mis on kaks korda aastas ja kestab orienteeruvalt 20 päeva. Väljend, et emased koerad on truumad, ei pea paika. Ustavus peremehe suhtes on ühtedel ja teistel erinev, isaseid juhivad ju samad instinktid, mis vahest segavad inimest, kuid ise on ta ju koerad kodustanud.
Samuti ei pea paika väide, et isane koer töötab paremini kui emane. Spetsialistid teavad, et emane koer töötab isegi kuni 10 punkti paremini. Teine asi on muidugi siis, kui emasel koeral on teised kohustused seoses järglastega: tiinusperiood, poegimine ja imetamine, sel perioodil puudub ta teenistusest, näitustelt ja treeningutest.
Arvamus, et emane koer peab vähemalt ühe pesakonna koeri kasvõi kord elus ilmale tooma on samuti väär. Looduses elavatel koerlaste karjades on õigus järglasi saada ainult tugevatel, kes on liidri positsioonidel. Teistel karja liikmetel on ainult lapsehoidja roll. Oma nõrga tervisega ei ole nad ka võimelised järglasi saama.
Lahendada probleeme, mis on seotud koera pidamisega oma kodu juures ei ole raske. Otstarbekas on ehitada aedik, mis lahendab mitte ainult suguinstinkidega seotud probleemid, aga võib ka ära koida negatiivsete harjumuste tekkimise: mängida peremeest muruplatsil ja lillepeenral.
Kui soo valik on tehtud, siis tuleks kindlaks teha eesmärk, miks koer võetakse ja seejärel tuleks hakata otsima kennelit, kust tasuks koer võtta. Siinkohal peaks teadma ja arvestama, et koerte aretamine on asjaarmastajate tasemel. Eestis on iga emase koera omanikul õigus, peale vastava tasu maksmist Kennelliidus, regitreerida oma tegevuseks aretus (lihtsamalt öeldes registreerida oma kenneli) ja hakkata koerakasvatajaks omamata isegi algteadmisi selles valdkonnas. Suurte kennelte eelis on, et nad omavad juba mitmeaastast kogemust aidata ja õpetada kutsikaomaniku. Sellised kennelid kontrollivad ja vaatavad paariliste valikul eksterjööri kvaliteeti ja tervist mõlemal osapoolel. Kahjuks hetkel Eestis peetakse kõige olulisemaks välimust, kuid tööomadustele ja pärilikkusele ei pöörata nii suurt rõhku.
Pärilikkuse faktoril on väga suurt tähendus. Kui kutsikal ei ole vajalikke instinkte olemas või pole need piisavalt tugevad, siis koolitatamisel näeme me palju vaeva, eriti aga kaitsekoolitusel. Keskpärastel vanematel sünnib harva häid kutsikaid.
Peale kenneli valikut tasub uurida, kes on kutsika vanemad. Enamjuhul reklaamitakse kutsikaid interneti lehekülgedel, kus on kirjas ka vanemad, kellede nimede eest on tähed. Mida need tähendavad? Tavaliselt kutsika ostja ei tea neist lühenditest midagi ja usaldab müüjat, kes aga pole alati ausad. Sellesse on vaja tuua selgust. Siiani iseloomustatakse koera tervist röntgeni piltidega küünaliigestest ees ja puusa - reieliigestest taga. Düsplaasia näitaja (tulemus piltidest puusa-reieluu liigeste seisundi kohta) märgitakse ladina tähtedega HD ja omab tähelist selgitust: A - absoluutselt terve; B - väike düsplaasia aste; C - tugev düsplaasia aste, kuid sobib veel aretuseks; E - puudus sunnib lonkama ja isloomustab liigese nihestus. Mõlemal vanemal tulemus C ei ole soovitav. Küünaliigese piltide tulemused jagatakse tähistusetga numbrites ja tavaliselt kirjutatakse murdarvuna või tuuaks välja tähtede kombinatsioonis AD. Tähendused näituste tulemuses, iseloomustavad koera välimust, märgitakse tähtedega eesti keeles, kuid saksa lambakoertele tavaliselt saksa keeles:
V - võrratu, VH või SG - väga hea, H või G - hea. Need on tähed, mis sobivad aretuseks.
Eestis peab teenistuskoerte tõul olema aretuseks ka antud dressuuri eksm, mis hõlmab ainult kuulekuse elemente, kuid vanemate tööomaduste väljaselgitamine on puudulik. Seda dressuuri nimetatakse kuulekus koolituseks ja tähistatakse KK. Näiteks rotweilerite aretuseks on võetud Sõnakuulelikkuse (SK) kaks esimest kergemat klassi ALG ja AVA kus ei ole tegu eriti raske kuulekuse osaga.
See ei tähenda, et pole selliseid kasvatajaid, kes püüavad jälgida tööomadusi ja panevad aretusse ainult neid koeri, kes on läbinud juba raskema distsipliiniga eksmid. Üheks kriteeriumiks töökoerte liinis loetakse rahvusvahelist eksamit IPO, mis koosneb kolmest osast: jälg, kuulekus ja kaitse. Spetsialistidele omavad tähendust kõik punktid eraldi, millisel maal milline kohtuniku poolt eksam on vastu võetud.
Eestis on veel oma kohalik dressuur Põllujäljekatse (PJK), mis koosneb kahest eri osast: jälg ja kuulekus, mis on identsed samade osadega IPO-s. Numbrid 1,2,3 dressuuri tähise järel näitavad raskusastet. 3 on neist kõige raskem. Neid tähiseid kohtab tihti aga muidugi on igas riigis ka omad nüansid.
Saksamaal suur osa teenistuskoerte tõuge annab Körungi - nii nimetatakse luba aretuseks ja järglaste soetamiseks. Ka Eestis saksa lambakoertel võetaks vastu Körung ja tähistatakse tähtedega Kkl. Körungi tegemisel võetakse arvessse välimus (eksterjöör), tervis ja töökatse testi läbimine. Esinevad kaks aretusklassi esimene (1) ja teine (2). Näiteks kui peale tähti HD: A/O, IPO-1, Kkl-EST-1 on selge, et koer on tervete liigestega, hea eksterjööriga ja on täitnud rahvusvahelise dressuuri esimese astme teenistuskoertele, läbinud aretuskontrolli esimese klassi Eestis. Tulemus HD: C/0, SG, KK-2 - tähendb, et kutsika vanema puusaliigese pilt näitab mitte väga suurt düsplaasiat, küünarliigesed on korras, tavaline näitusehinne ja täidetud kuulekuse eksam. See näitab, et koer pole töökatseid läbinud.
Olles nüüd selgeks saanud ka vanemad, asume kõige raskema juurde, mis on - võimaliku kutsika valik. Suur osa spetsialiste on arvamusel, et 1,5 kuuse kutsika tööomadusi annab arvata ainult subjektiivselt vastavalt tema iseloomule, millele annavad tähenduse ka vanemate ja sugulaste (sama pesakonna) tulemused, milline on nende mantlipärija. Eksterjööri on võimalik sellises vanuses juba vaadata, kuid seda ainult spetsialistidel. Kutsikad peavad olema hästi toidetud, aktiivsed ja ei tohi karta kontakti võõraste inimestega. Ülejäänud kriteeriumid ei ole niivõrd märgatavad ja rohkem inimese oma ettekujutus.
Tihti potsensiaalne ostja, motiveerib oma kutsika valikut, et “mitte näitustel käimiseks”, otsib ajalehe kuulutustest kutsikat ilma tõutunnistuseta, sooviga, et vanemad oleks puhtatõulised. Müüja, nagu tavaliselt selgitab, et tõutunnistuse puudumine on seotud sellega, et need on nii kallid või lihtsalt pole soovi sellega tegeleda. Praegusel hetkem maksab Kennelliidus saksa lambakoera tõutunnistus 60 krooni, kui vanemate röntgeni pildi tulemus ei ole allapool C, näituse hinna madalam kui väga hea ja läbitud dressuur KK-2, mis koosneb kuulekuse harjutustest, kontrollist “paugule” ja mõningasest sotsiaalsusest.
Kui ostjal on ükskõik - kas vanemad on terved või arad - see on tema õigus, kuid seda tõde peaks ta teadma.