Luhiulevaade sellest, kuidas minust sai koerakasvataja.

Esimene lugu ehk kuidas koik alguse sai.

Niipalju kui ma oma lapsepolvest maletan, hakkasin juba 7 aastaselt koertega tegelema. Oma koera mul ei olnud, aga seal kus ma elasin (Turba tn 2) tundsid koik umbruskonna koerad mind. Minu esimesteks kasvandikeks olid kohalike jahimeeste koerad - eesti hagijas Palma ja laika Taiga. Vanemad nahes minu poorast huvi koerte vastu, votsid mulle oma koera - Palma kutsika, kes kahjuks suri neljakuuselt katku.13 aastaseks saades voeti taas meie perre koerakutsikas. Lihtsalt huljatud, kellest parast sai kuulus krants Lana. Lana vottis minult kogu mu vaba aja. Uurisin valja, kus tegutses ALMAVU teenistuskoerte klubi s.h. eksamite normatiivid OKD (ulddressuuri kursus). Mul ei olnud opetajat, samuti ei kainud me Lanaga instruktori juures grupis oppimas. Andsime Lanaga esimestel uld-dressuuri esimese astme eksami ja see kinnitati vaga kiiresti - oli aasta 1977. Varsti tuli mulle ka kutse astuda agitgrupi liikmeks. Sel ajal populariseeriti koerte kasvatust koertega naitustel kaimisega, kus parimad naitasid oma oskusi. Me treenisime pidevalt ja korraldasime terveid etendusi, kogudes endale suure hulga publikut. Agitgrupp esines palju lastele ja pioneerilaagrites.Lana voitis mitmeid kordi erinevaid voistluseid. Temast kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades, raagiti raadios. Lana on osalenud isegi uhes mangufilmis massisteenis. Kogu naitlejatetrupp eesotsas Nikolai Karatsenseviga markis ara tema enneolematut talenti.Aegamooda tousin agitgrupi juhiks ja Riias toimunud voistlustel voitis meie agitgrupi meeskond ulekaalukalt konkursi. See oli minu esimene suur voit treeneri ja dresseerijana.Teine suurem voit ja parima dresseerija tiitel tuli 1985 aastal. Oma elu jooksul voitis Lana umbes 200 medalit.  Lana suri 13 aastaselt olles jatnus ereda jalje minu kui selle aja dresseerijasse.

Teine lugu - kenneli loomine.

Mida tosisemalt hakkasin ma dresseerijana tegelema, seda kindlamalt kujunes valja toug kust votta omale jargmine koer.Saksa lambakoera tooomadusi ei saa teistega vorrelda. Minu teine koer oli Ungarist Dnepropetrovskisse ja sealt Tallinna toodud 11 kuune Vulkuskan Flori . Flori oli v o rratu koer oma iseloomu ja instinktidega . Flori esines samuti agitgrupis ja temaga saavutasin ma 1987 aastal teist korda parima dresseerija tiitli . V o rreldes teda Lanaga oli Flori t o eline koer ja teiseks n a itusekoer . Flori esines mitmetel uleliidulistel naitustel ja sai auhinnatud kohti. Sellega saavutas Flori uleliidulise tuntuse.1986 aastal tekkis mote oma saksa lambakoerte kenneli loomisest. Hakkasin valima aretuseks emaseid koeri. Jatsin alles ka Flori kutsikaid.Esimesed kutsikad sundisid 1987 aastal. Oma kenneli nimetasin ma Unerschrocken , mis saksa keelest tolgituna tahendab - kartmatu - nii nagu ma alati olen hinnanud korgelt tookoerte kvaliteeti. Sellel aastal votsin ma endale Flori kutsika, kelle emaks oli SDV-st parit Giza von Haus Asja, kutsikas sai nimeks Heidelinds Judzy . Judzist sai kenneli sugupuu alguse ja temaga alustasin aretust oo d . Judzist sai esimene saksa lambakoer Eestis , kes suutis t a ita rahvusvahelise normatiivi IPO - 1. Tal oli kolm pesakonda kust s u ndisid erin a ituste v o itjad . Judzilt sain kaks head emast koera: Wardy sundis 1989 ja Mnevis 1990 aastal.Vardy - jarglane Niksa , kes sundis 1993 aastal - voitis kasutusklassi 1995 aastal. Mnevisest jatsin kaks jarglast uhest pesakonnast Ilvis ja Ister . Ilvis - mitmekordne kasutusklassi ja erinaituste voitja, Eesti tsempion. Ister - mitmekordne dressuuri voistluste voitja, valiti 2000 aastal ESLU; poolt parimaks koeraks kuulekuses. Cipling - Niksa poeg, voitis peaaegu koik dressuuri voistlused kus osales. Ta oli uks tuntumaid spordikoeri eestis. Prand - Isteri poeg, oli esimene ja siiani ainus koer Eestis, kes omab tulemust rahvusvahelises teenistuskoerte dressuuris SchH - 3. ESLU; poolt valiti ta 1998 aasta paimaks tookoeraks ja 1999 aastal parimaks universaalseks voitjaks. Bidzy ja Bina - Ilvise tutred - nende naol jatkub Judzy dunastia. Nad on koik erinaituste ringivo;itjad.Bina poolt on kennelisse jaanud paarituse tulemusena Paly , kes on mitmekordne erinaituste voitja ja Kandy , kes on nii voistluste kui naituste voitja. Selle luhiulevaatega minu ulevaade aretustegevusest loppeb. Nuud kui on koostatud oma kodulehekulg, siis voib edasisi aretusi selle vahendusel jalgida.

Kolmas lugu - dressuurikooli loomine.

Kui ma aru sain, et minu oskused peaks saama rakendatud professionaalsel tasemel, siis tootades RET tehases insener - tehnoloogina ostsustasin lahkuda ALMAVUsse 1987 aastal treener - opetaja ametikohale. Seal tuli mulle mu esimene edu treenerina.Tol ajal kogunes kuulekuskoolituse gruppi oma hoolealustega kiiresti kuni 40 inimest, kuid eksamiteni joudsid ainult vahesed. Sellistes tingimustes ei olnud voimalik oigesti edasi anda dressuuri koiki elemente ja ma koostasin 13 inimesest eksperimentaalgrupi. Eksami labis 11 koera. Selline asi juhtus esimest korda. Paljud minu opilased sellest grupist on saanud tuntud dresseerijateks: Marina Bosko, Svetlana Ivanova, Svetlana Kolobneva, Svetlana Krasosenova jt. Klubis tootasin ma edukalt kuni umberkujundamiseni oktoobris 1992 aastal. Algas uleminekuperiood uutele normatiividele ja metoodikatele. OKD ja ZKS asemele tuli IPO dressuur. Minu esimeseks opetajaks sai Richard Flora videofilm 1984 aasta maailmameistrivoistlustest. Pidev erinevate seminaride kulastamine toi kaasa kaalukaid kogemusi.  Kui dreseerija sain ma Judzyga ainsana tulemuse Eesti esimesel IPO -1 eksamil 9.mail 1992 aastal, kus kohtunikuks oli E. Porsti Soomest.Samal aastal 21.novembril toimus Peterburis IPO voistlus, kuhu kogunes enamus dresseerijaid NSVL eri osadest. Ka Eestit esindas oma meeskond. Kohtunikuks oli H.Hiltunen Soomest. Mina osalesin Mnevisega, kus ma sain ainukesena katte IPO- 1 tulemuse.Peamised minu dressuurigruppides osalejad on minu kutsikate omanikud. Selleparast vaadates statistikat, need koerad, kes on andnud IPO eksameid Eestis on olnud enamus minu kenneli koerad voi minu opilased.Kaitsetooks on aidanud mul koeri opetada ja ette valmistada varrukamees Viktor Salalui, kellel on siiani suur populaarsus.Esimestel IPO voistlustel Eestis 1995 aastal voitis minu opilane A. Kuzin Unerschrocken Haikoga, aga mina Mnevisega jain teisele kohale. Nendel voistlustel oli kohtunikuks K.Kodis (vaga tuntud Soome kohtunik, kes on rohkem kui uks kord olnud kohtunik MM SchH) ja see oli uks kaalukamaid hinnanguid minu toole.

1986 aastal sain kohtuniku kategooriad KK, PJK, IPO ja peale Kennelliidu poolset kinnitamist hakkasin kohtunikuks. 2003 aastal kutsuti mind kohtunikuks Venemaa Meistrivoistlustele IPO-s. Pidevalt olen kohtunikuks erinevate uhingute meistrivoistlustel. 1992 aastal oli uks ESLU asutajatest ja olen uhingu ajaloost 10 aastat kuulunud ka juhatusse. Praegusel momendil kuulun EKL KKK juhatusse 1995 aasta jaanuaris registreerisin oma koerte dresuurikooli Canis. Suveks 2000 oli koerte jaoks ehitatud uus elupaik, kus on taidetud koik kaasaegsed nouded.